Täna panin üle 4 nädala oma oranzi-hõbedakirjud jooksukingad jalga ja suundusin kevadise tartu vahele silkama. Kuna pulsikell on mul hetkel Pärnus, pidin suhteliselt huupi tempot valima. Ega sellest paari kuu tagusest ajast vist tempot meeles ei olnud ja pigem jooksin selle tempoga millega kunagi trenni sai tehtud. Umbes 25min sain päris okeilt hakkama, kuni sain aru, et päris hästi kõik vist ikka ei ole ning hakkasin vaikselt tempot lagetama. Tempo langes ja langes ja langes ja mina aina hingeldasin ja hingeldasin ja hingeldasin veelgi rohkem. Lõppes sellega, et Krooksu juures olevast mäest alla veeredes jooksid minust 2 roosades toppides ja aeroobikatossudes keskealist naist mööda.
Ma ei taha mõeldagi selle maratoni peale....
No comments:
Post a Comment