Alustan minagi blogi sissekannetega. Nagu ennist Siimu tekstist lugeda sai, siis plaan maratoni joosta ei ole tõesti uus. Leksi kergejõustikutrennides sai neid pikamaa jooksjaid siiski alati natuke viltu vaadatud, et parajad enesetapjad. Nüüd ise samasugune. Mulle jäi see ühel suvepäeval kella ühe ajal peolt koju tulles eriti kripeldama, kui ma nägin oma kodu juures Viimsis maratonijooksjaid täpselt minu maja juurest mööda jooksmas, mina aga vantsisin niisama koju. Tundsin, et oleksin pidanud hoopis nendega koos jooksma. Sellest on nüüd vast 3-4 aastat, ning aeg õiglus jalule seada.
Ilmselt valisime Helsingi maratoni sellepärast, et Tallinna maraton on viimased paar aastat toimumata jäänud: "Põhjuseks maratonitrassi turvalisuse nõuded, mis käivad korraldajal materiaalselt ja füüsiliselt üle jõu." Mine sa võta kinni kas põhjus ka tegelikult selles peitub, kuid Helsingisse minek annab ilmselt ka kogu ettevõtmisele kaalu ning vürtsi juurde ja paneb meid rohkem higi valama. Ei taha me ju naabritele silmis nõrgad näida.
Kogu blogi majanduse tegemise peamised alused on informatsiooni vahetamine, kogu protsessi jäädvustamine ning üksteise tagant torkimine. Kui loed siit ikka et teine mees juba 20 km joosta rühib, siis paneb neljanda kotleti pannile tagasi ja lähed ka vihmaga jooksma. Kuna ise paiknen siin Londonimaal, siis tuleb vihmaga kogu aeg sõprust teha. Kuigi treeningvõimalused on siin kokkuvõttes päris head, samas õhupuhtus on alla igasuguse arvestuse ning loodan et rohkem elus suurlinnas treenima ei pea.
Nüüd rohkem isiklikust treeningkorrast. Alustasin treenimisega kaks nädalat tagasi. Rajasin enda nädalase koormuse viiele päevale: 2 x ujumist 1km ning 3x jooksmine + jõusaal + erinevad kehalised harjutused. Jõusaali kasutan eelkõige seal võimaldatava jooksulindi ning hantlite ja lamamismattide pärast, millele põhilise rõhu panen. Kuna ilmselt on meil kõigil kolmel mingi nõrk lüli, siis minu oma on vasak põlv. Sellest ilmselt mõnes teises kirjutises pikemalt aga hetkel nii palju et pea 1,5 aastat tagasi saadud vigastus, annab siiani korralikult tunda ning on minu katkestamise pea ainus suur hirm. Taastusprotsess võtab palju aega ning pean sellele ka suurt rõhku asetama. Igal juhul hetkel ei ole veel teravat valu sisse löönud ning enamikke harjutusi lubab teha, kuigi üle poole tunniseid jooksmisi pole siiani julgenud teha. Samas maratoniks treenides tuleb kindlasti ka seda aega pikendada.
Panen siia lõppu siis ka ühe kõigile teada tarkusetera kirja: "Puhka peale igat harjutust." Minu arust väga oluline vigastuste vältimiseks. Näen seal treeningsaalis palju inimesi, kes ühelt masinalt teisele hüppavad, ise jõuetult hingeldades. Kardan, et suveni nad sedasi vastu ei pea.
Aga jõudu kõigile treeninguteks, mina ka õhtul treenima.
Ott
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment