Laupäeval võtsin ennast kokku ja jooksin lindi peal 8,5 km ehk siis viiendiku maratonist. Aega võttis täpselt tund aega ehk siis 8,5 km/h. Pärast 45 min hakkasid jalalihased valutama, põlv samuti. Pole üle 1,5 aasta nii palju järjest jooksnud, mida jalgade väsimus täna selgelt ka toonitab. Selgeks sai ka see, et ei ole see maratoni jooskmine nii lihtne midagi. kuuendal kilomeetril oli juba jalgade väsimus päris korralik, kuigi üldine vorm tundus päris okei olevat, kogu aja sarnane läbi nina hingamine mis ei läinud kuidagi hingeldamiseks üle. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ma jään väga rahule, sest kartsin et ei ole selleks üldse suuteline. Näis, mis mu põlv esmaspäeval ütleb :)
Ka sain ma aru, et selline aeglane jooksmine on ilmselt pea ainus võimalus üleliigsest kõhurasvast vabanemiseks. Jõusaaliga võib jäädagi seda lootma. Mingil hetkel kindlasti oluline tuua sisse ka lõikude jooksmine ning üldine jalalihaste karmim trenn, kuid selleni on veel pikk maa minna.
Ja lõpetuseks kummardus Baltale ja Pahapillile!
Ott
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment