Kellelgi retsept laiskuse vastu?

Tere päevast!  On kolmapäev, Tallinnas paistab päike ja lumi sulab! Päikese käes on oma 4-5 kraadi sooja kohe kindlasti ja plaan nüüd selline, et sätin ennast välja jooksma samal ajal kui Liberecis on Eesti teatesprindis tulnud 8daks.

Kokkuvõtvalt esimestest nädalatest -  pole kahtluski , Ott on alustanud kõige innukamalt. Mina aga olen olnud juba pea nädala laiskvorst :(

Seniks aga kohtumiseni ja meenutades eilset,

  Да здравствует Эстония!

Lisan postituse peale jooksmist:

Nii, esimene jooksupäev välistes tingimustes. Oli küllaltki omapärane kuna tempo kiskus mul küllaltki kiireks.

Internetis kaardilt mõõtes tuli mu distantsiks ligi 9km (Vase/Raua ristist, läbi kadrioru pargi, pirita tee kuni peaaegu Top ujula juurde ja sama teed tagasi.

Ajaliselt tuli selleks ca 50min; tempo kujunes küllaltki kiireks, mida oli tunda ka pulsis. Enesetunne ja ilm on/olid head.

Rasmus

Kolm nädalat treeniguid möödas

Niisiis sai kolmas nädal treeninguid läbi.
Enesetunne on järjest paremaks läinud, kuigi eile sai kursavenna sünnipäeva tähistatud : ). 5 korda nädalas treenimine võtab palju rohkem aega kui ma alguses arvasin, aga see kõik hakkab mingil hetkel ennast ära tasuma ja tasub juba praegugi. Eriti vastupidavuse kohapealt.
Kolmapäeval oli mul tund aega võimalus saada ühe treeneri näpunäiteid, kes ka ise paar maratoni läbinud ning 25 aastat inimesi maailma eri paigus treeninud. Põhilise osa ajast juhendas ta mind, kuidas põlve probleemist üle saada, sest ta ise sama probleemiga hädas olnud ning loodame, et sarnane lahendus ka mind aitab. Eks näis. Oluline on katsuda kuni valupiirini joosta, ning kui tunned, et valutama hakkab, siis ei tohi seisma jääda, vaid tuleb jalutada, ning kui paremaks läheb katsuda edasi joosta. Laupäev on minu nädala pika-jooksu-päev ning eile suutsin ma tervelt 40 min järjet joosta, mis minu jaoks on suur saavutus. Pole 1,5 aastat nii palju järjest jooksnud. Kuigi põlv andis ennast ikka tunda, ei hakanud ta tõsiselt valutama ning lasi 8,5 km/h joosta.
Ujumise osas on rinnuli ujumise suur miinus põlve tabav koormus, ning treener soovitas mul ainult krooli ujuda. Kuna ma olen enamus oma elust ainult rinnuli ujunud, siis sai see tõeliseks katsumuseks. Varem olin hakanud neid stiile 50/50 ujuma, mis juba päris raske, kuid ainult krooli järjest ujuda on minu jaoks väga korralik sport. Olen oma ujumisdistantsi ka 10% võrra pikendanud ning üritan seda iga nädal tõsta. Seega järgmine nädal kusagil 1200 m jne. Eks näis kaua ma nii tõsta suudan/tahan.
Ka pidas see treener minu jooksukingi täiesti läbi kulunuteks. Ta ütles, et need on loodud umbes 600-800 km jooksmiseks ning AINULT jooksmiseks. Mina aga olen nendega ka jalgpalli mänginud ning see tegi talle juba nalja.Ilmselt olen ma nendega vähemalt 1000 km jooksnud. Kogu toestus on pm läbi kulunud ning kõik liigesed saavad tunduvalt rohkem põrutada. Seega läksin üleeile kapitalismi kuldsetele põldudele ja ostsin endale uued käimad ning kahed sokid :D. Olen ostuga igati rahul, sest eilse pika jooksu ajal oli vahe ikka väga tuntav. Pilt minu uutest lemmikutest : P
Lisaks kõigele tavatrennile uhan ka tugevalt rattaga ringi, sest Londonis liikumiseks parem viisi vist polegi. Söömise kohapealt olen tugeva rõhu pannud hommikul kaerahelbepudrule ning müslile - terve päev energia olemas.

Loodan et järgmine nädal sarnane energia trenni teha.

Siia lõppu ka link kuidas jooksukingi puhastada:

http://www.asics.co.uk/running/knowledge/how-to-clean-your-running-shoes

Ott

Vanim võistleja võidab! (Eesti rahvatarkus)

IIDOL!!! ROFL, VEERPALU, ROFL!

Minu esimesed nädalad.

Möödunud on need suhteliselt edukalt. Üle pika aja olen jälle regulaarselt trenni hakanud tegema ning ühtlasi ka treeningpäevikut uuesti pidama. Enesetunne on hetkel väga hea ning tunnen juba praegu, et võhma on juurde tulnud. Ma olen teinud trenni ilmselt natuke teisti kui teised tüübid. Kuna mul on kaalu rohkem siis olen jooksnud madala pulsiga (140-150) pikemaid otsi. Fartleke ja kõrgema pulsiga lühemaid otsi hakkan tegema siis kui kaal on langenud kuskil 87 kg peale, seda üritan saavutada kuskil aprilli keskpaigaks. Muidu eelmise nädala kilometraaz oli kokku 23km, mis alguseks on ka ilmselt üpriski okei. Täna jooksin kuskil 7.8km ja homme plaan samuti suusatama minna vahelduseks.

Trenni teen ma hetkel a le coqi spordihallis Tartus, seal on väga okei jooksurada, mis on kuskil 200m pikk ning praktiliselt alati inimtühi, avatud on see kella 23.00ni ja maksab ka vaid 15.- kord. Geniaalne ma arvan. 

Siim

Ka Barack proovis suuska

President Obama teeb tegusid ka teiselpool ookeani suusamaratonil. Pildil alistanud mesilas-suuskaja. 

NB!  Lisasin küljele lingid, mida kasutajad saavad täiendada settingutest.

Proovisin suuska

Nädalavahetusel sadas maha uus lumekiht ning kasutasin võimalust minna suusatama (viimati olid suusad all 7-8a tagasi). Algus oli halenaljakas aga lõpus sujus juba üsna hästi. Tegin 1h ringi - tagajärjeks valutavad käed, jalad ja peps.  Tuleb tunnistada, et suusatamine oli äärmiselt nauditav, kesklinnas elades olin suusatamise enda jaoks unustanud.

Täna jätkasin hallis vana teemat - jooksu tunni ja 15min, distantsiks võis tulla ca 10km. Proovin  nüüd nädalas 2-3x samamoodi jooksu teha + füüsilist otsa. Ebameeldivaks üllatuseks oli joostes tunda kuidas põlved üsna hellaks läksid, täheldasin  - neid peab ettevalmistama 42kilomeetriks asfaldil. Hallis kohtasin täna ka oma kunagist treenerit, kellelt sain tublisti kiita soovist osaleda maratonil. Ihan jees!

Seni kuni ootan lume sulamist, jätkan hallis jooksmist ja loodan suusadki uuesti alla saada.

 Rasmus

esmaspäevane treening

Paar tundi tagasi lõppes kolmanda treeningnädala esimene trenn. Pean nentima, et põlv ei ole minu parim sõber ning ei lase joosta ega muul aktiivsel viisil ennast koormata seega üritan teha staatilisi reielihaste koormamis harjutusi, et põlve toetavaid lihaseid treenida. Teen kahenädalase jooksupausi ning siis üritan vaikselt jällegi jooksimisega jätkata. Ülehomme saan ka ühe treeneriga kokku hallis ning üritan temalt kõik võimalikud tarkused kätte saada. Mehel peaks kogemusi jaguma ning teda jälgides on tunne, et teab, mis teeb.
Üldiselt on vaikselt hakanud vorm paranema, kuid kerge selline väsimus on siiski sees, mis tähendab, et peaks paremini magama ja toituma :( Aga seda kõike annab korrigeerida.
Kavatsen oma 1 km pikkusi ujumislõike see nädal ka pikendada, et asendada puudu jääv jooksmiskoormus, kuid mitte üle 10% korraga.
Homme saabki ujuma minna, eks näis kuidas põlv sellele vastab, kuid enamasti ujumine talle liiga ei tee. Vabastiilis ujumine hakkab ka vaikselt paremini välja tulema, hetkel ujun pool aega rinnuli ning pool vabalt, mis annab hea vahelduse.

Ott

Lugemist

Vaikselt olen otsinud materjale maratoniks valmistumisel, mõned lingid. Kui keegi midagi leiab võib seda postitust uuendada.

1. http://maratonlased.blogspot.com/search/label/Treeningnõuanded

2. http://www.vomax.ee/?head=8&language=estonian

Infot miks äkki käia spordiarsti juures. 

Rasmus

Kolmas algus

Alustan minagi blogi sissekannetega. Nagu ennist Siimu tekstist lugeda sai, siis plaan maratoni joosta ei ole tõesti uus. Leksi kergejõustikutrennides sai neid pikamaa jooksjaid siiski alati natuke viltu vaadatud, et parajad enesetapjad. Nüüd ise samasugune. Mulle jäi see ühel suvepäeval kella ühe ajal peolt koju tulles eriti kripeldama, kui ma nägin oma kodu juures Viimsis maratonijooksjaid täpselt minu maja juurest mööda jooksmas, mina aga vantsisin niisama koju. Tundsin, et oleksin pidanud hoopis nendega koos jooksma. Sellest on nüüd vast 3-4 aastat, ning aeg õiglus jalule seada.
Ilmselt valisime Helsingi maratoni sellepärast, et Tallinna maraton on viimased paar aastat toimumata jäänud: "Põhjuseks maratonitrassi turvalisuse nõuded, mis käivad korraldajal materiaalselt ja füüsiliselt üle jõu." Mine sa võta kinni kas põhjus ka tegelikult selles peitub, kuid Helsingisse minek annab ilmselt ka kogu ettevõtmisele kaalu ning vürtsi juurde ja paneb meid rohkem higi valama. Ei taha me ju naabritele silmis nõrgad näida.
Kogu blogi majanduse tegemise peamised alused on informatsiooni vahetamine, kogu protsessi jäädvustamine ning üksteise tagant torkimine. Kui loed siit ikka et teine mees juba 20 km joosta rühib, siis paneb neljanda kotleti pannile tagasi ja lähed ka vihmaga jooksma. Kuna ise paiknen siin Londonimaal, siis tuleb vihmaga kogu aeg sõprust teha. Kuigi treeningvõimalused on siin kokkuvõttes päris head, samas õhupuhtus on alla igasuguse arvestuse ning loodan et rohkem elus suurlinnas treenima ei pea.
Nüüd rohkem isiklikust treeningkorrast. Alustasin treenimisega kaks nädalat tagasi. Rajasin enda nädalase koormuse viiele päevale: 2 x ujumist 1km ning 3x jooksmine + jõusaal + erinevad kehalised harjutused. Jõusaali kasutan eelkõige seal võimaldatava jooksulindi ning hantlite ja lamamismattide pärast, millele põhilise rõhu panen. Kuna ilmselt on meil kõigil kolmel mingi nõrk lüli, siis minu oma on vasak põlv. Sellest ilmselt mõnes teises kirjutises pikemalt aga hetkel nii palju et pea 1,5 aastat tagasi saadud vigastus, annab siiani korralikult tunda ning on minu katkestamise pea ainus suur hirm. Taastusprotsess võtab palju aega ning pean sellele ka suurt rõhku asetama. Igal juhul hetkel ei ole veel teravat valu sisse löönud ning enamikke harjutusi lubab teha, kuigi üle poole tunniseid jooksmisi pole siiani julgenud teha. Samas maratoniks treenides tuleb kindlasti ka seda aega pikendada.
Panen siia lõppu siis ka ühe kõigile teada tarkusetera kirja: "Puhka peale igat harjutust." Minu arust väga oluline vigastuste vältimiseks. Näen seal treeningsaalis palju inimesi, kes ühelt masinalt teisele hüppavad, ise jõuetult hingeldades. Kardan, et suveni nad sedasi vastu ei pea.
Aga jõudu kõigile treeninguteks, mina ka õhtul treenima.

Ott

Teine algus

See kõik algas umbes 7. klassis kui me Otiga käisime koos kergejõustikutrennis. Harva leidsime ennast, tüdrukute vaatamise ja niisama lolli mängimise kõrvalt,  arutlemas selle üle, et kui raske see maraton ikkagi on. Ühtlasi on meeles ka üks kindel kord kui arvutasime, et mitu ringi peab Tallinna Spordihalli 200m ringe tegema, et saaks maraton joostud. ( 42195m / 200m = ~211 ringi) Sama utoopiline kui see tundus juba siis, tundub see siiski minu jaoks ka veel praegu. Samas on jäänud see mulle alati kripeldama ning ma olen selle distantsi läbimist alati teadlikult edasi oma keskeakriisi lükanud, mõeldes, et kunagi tulevikus peaks ikka jooksma jne. jne. Samas hetkel hakkab see vist suhteliselt reaalsena juba tunduma.

Ära ma ei ole veel ennast registreerinud, kuid üritan sellega hakkama saada nädalavahetuse jooksul. Treenima olen samas juba hakanud. 

Kui Rasmus siin rääkis, et tal ei ole olukord kõige hullem kuna teinud ikka pidevalt sporti siis mina nii ei saa kahjuks väita. Hoolimata sellest, et ma kunagi olin üle Eesti tuntud ja kardetud noor sprinter ( lugematu arv medaleid Eesti Meistrivõistluselt seda ka tõendavad ) , olen ma ülikoolis oldud aja jooksul ilmselgelt liiga palju õlut ja pelmosid söönud. Sellest tingituna on kogunenud ka umbes 20 lisakilo. Nendesse kilodesse suhtun ma aga väga positiivselt. Kuna need närused 20kg niikuinii treeningperioodi jooksul vähemalt 2/3 võrra vähenevad siis võib ka nii öelda, et trenni teen ma mingi aeg 15 kg kang õlgadel. Loodan, et Ott ja Rasmus võtavad minust õppust ja  nüüdsest peale treenivad samuti lisakilodega.

Kokkuvõttes võib tegelikult öelda, et ma tegelikult  kardan seda 15. augustit.

Siim

Algus

Tervist, teen oma esimese sissekande.

Esialgu infoks seda, et siiani olen aeg-ajalt käinud hallis sörkimas ja füüsilist tegemas, olukord ei tohiks olla kõige hullem.

Seni kuni väljas (Tallinnas) püsib miinus ja metsa all jää, ma välja jooksma ei kipu. Jätkan esialgu hallis sörkides ja üldfüüsilisega+ töötan õigeks ajaks välja treeningplaani.

Täna on maratonini jäänud 183 päeva!

 Rasmus

Sinnani on veel aega...