Siis kui jooksust on kopp ees (mõneks ajaks)

Teen nüüd jooksule vähe vaheldust, proovin mõne nädala lisaks jooksule ka ratast. Täna tegin algust, kogunes pisut üle 6km aga kurvastuseks olin sunnitud otsa tagasi pöörama, kuna mingil põhjusel oli tagakumm tühi.

R

Sügisjooksu poolmaraton

13. septembril läbisin Tallinna sügisjooksul oma teise poolmaratoni, seekord oli ajaks 1.41:16, viimast rekordit juulikuust lihvisin ca 6min jagu. Ilm oli tõesti hea ja üldiselt ka enesetunne oli hää. Ainult viimased 4-6km vaevlesin hirmuga, et jalad võivad kohe kohe krampi tõmmata. Kokkuvõttes leian, et ideaalis oleks võinud veel oma aega 2min jagu kärpida. Aga no midagi tuleb ka järgmiseks aastaks jätta.

Seekord olid jalad peale jooksu kohe täiesti mitte jalutamis kõlbulikud, järgmistel päevadel tekitas kõndimine raskusi. Ka taastumine võttis, no tegelt alles võtab aega. Loodetavasti saan nüüd nädalavahetusel taas jooksa minna. Vahelduseks käin nüüd rattaga metsas krossi sõitmas ;)

Septembris olen siiani läbinud 77 jooksukm, augusti mark oli 117km.

Rasmus

42195 meetrit joostud

42km 195m

Äratus kella 8 paiku, pudru mustikamoosiga. Ja peale hommikusööki oligi juba aeg liikuda sadamasse ja kohtuda Siimu ja Otiga.
Kümnene laev viis meid poole üheteistkümneks Helsingi, kus võtsime jalgsi suuna stardipaiga suunas.
Numbrid ja nänn käes, suundusime Töölö spordihalli, kus leidsime nurgataguse riietumiseks. Tol hetkel oli stardini ca 2h aega ja juba siis näitas mu pulsikell pulsiks 110 lööki minutis, kui Otil jäi see 60-70 löögi piirile.
Need 2h möödusid minu jaoks vägagi kiirelt ja peagi oligi aeg juba starti minna. Rinnanibud plaasterdatud, varbad, jalgevahe ja kaenlaalune vaseliiniga määritud ja energiageel sisse võetud, suundusimegi stardi poole, tee peal tühjendasin veel viimast korda paagi ja olingi valmis.
Stardini jäi umbes 6-7 minutit ja süda lõi 128 lööki minutis, närvi oli tunda igas kehaosas.
Otti ega Siimu ma stardikoridoris enam ei kohanud ning olin juba leppinud, et kohtun nendega alles mitme tunni pärast finišis.
Nii loetigi inglise keeles 10st 1ni ja stardipauk kõlas, mul kulus no 2-3min, et jõuda üldse stardijooneni, mil käivitasin oma pulsomeetri stopperi. Peagi sain alustada ka jooksmisega, alguses oli rahvast ikka murdu ja kogu rong liikus küllaltki aeglaselt, kilomeeter-kaks pärast starti sai juba vaikselt alustada oma jooksuga ja nii ma alustasingi inimestest möödumisega. Enesetunne ja tempo tundusid parajad, nii et miks ka mitte.
Kuskil kolmandal kilomeetril leidis Ott mind segasummast üles, nii jooksimegi edasi koos. Hiljem Ott lisas, et ta poleks arvatavasti nii head tulemust jooksnud, kui ta poleks kohanud nii alguses mind. Koos hakkasimegi teed rajama rahvamassi vahelt, esialgu vedasin mina.
Meie 10km aeg oli 1h ja poolmaratoni aeg 2.04 (Neto). Kuskil 18-19 kilomeetril tundsin esimest korda, et jalad hakkavad tasapisi süldiks muutuma, nii et peale poolmaratoni läbimist jooksime juba Otiga kõrvuti või asus tema isegi meie tandemit vedama. Rahvas rajal ja raja ääres olid väga sõbralikud, esimesed 20km olime ka meie Otiga veel väga jutukad ja mitmel korral kutsusime ise rahvast jooksjatele kaasa elama!
Nii umbes 25-26km jõudis rada kesklinna, sadama äärde jne. Sel hetkel tabas mind esimest korda distantsi jooksul halb kogemus, mu vasak säär tõmbas kergelt krampi ja oli selge, et head see ei tõota. Nii pidingi üsna pea rajaäärde tõmbama ja oma säärt venitama, Ott jätkas jooksu.
Umbes kilomeeter-poolteist hiljem suutsin Oti veelkord kinni püüda, kuid peagi muutus asi minu jaoks ainult hullemaks ja murettekitavamaks.
30km kaotasin Otile täpselt 2 minutit (minu aeg 3:00:07 Neto), kuid nüüd alles minu kannatuste rada algas. Nüüd 2 päeva hiljem ei ole viimased 12km mul enam nii hästi meeles kui esimesed 30, kuid nad oli tohutult rasked. Järgijäänud kilomeetritel tõmbasid mul krampi juba mõlemad sääred ja hoiatusi andsid mõlemad tagareied. Nii pidingi küllaltki tihti peatuma ja venitama. Tarbisin joogipunktides rohkem spordijooki ja võtsin rohkem hapukurki, lootes, et need aitavad, kahjuks midagi ei paranenud. Nii olidki viimased 12km üksteisele küllaltki sarnased – puhas piin.
Kergendust ei pakkunud enam seegi, kui nägin juba 40 ja 41km silte – endiselt oli väga raske. Ei suutnud ma tempot tõsta ka viimasel kilomeetril ja lõpusirgel.
Kuid siiski oli meelerahu suur, kui finišijoone ületasin, ajaks 4h 37min 37sek. Kaotus Otile viimasel 12km oli suur. Ei arvanud, et Helsingi rada nii raske on, mõned tõusud võtsid ikka jalad nii tühjaks. Oti ajaks siis 4h 12min 46sek, Siimul 5h 23min 36sek.

Kokkuvõttes olime kõik siiski rahul, esmane eesmärk täidetud – lõpetada maraton.
Kella 21 väljuvale laevale jõudsime minuti täpsusega, laeval liikusime põhimõtteliselt juba „puujalgadel“, tegime laevalolijatele oma käimisstiiliga palju nalja. Õhtu lõppes mõne õlle ja kerge saunaga, kõik olid surmväsinud, aga väga rahul.

Bye, bye Helsinki!

Siiski – vähem kui 24h peale maratoni oli selge, et viimaseks see kindlasti ei jää!


Rasmus

Viimased 48 tundi, hell yeah!

2 ööpäeva enne starti: olen ära pakkinud oma asjad, mille ma Helsingi kaasa võtan, lisaks koostanud nimekirja erinevatest jubinatest, mille ka pean veel apteegist või mõnest spordipoest endale soetama. Lisaks neile tegemistele püüan läbi mõelda järgmise 2 päeva toitumise ja ülekõige püüan olla rahulikult, puhata korralikult jooksuks välja. Arvatavasti lülitan reede õhtul telefoni üldse välja, et mingid kõned ja asjad mind segama ei hakkaks.
Hetkel olen plaaninud ennast sättida laupäeva hommikul kella 10.oo katamaraanile Helsingi ja olla poole 12 paiku teiselpool Soome lahte, mis annaks mulle 3 ja pool tundi rahulikult kohapeal sisse seada.

Ilmateade lubab laupäevaks päikesepaistet, kergeid pilvi ja ca 19 kraadi sooja. Ma arvan, et see on igati OK.

Lisaks olen otsustanud joosta distantsi ilma muusikata(kõrvaklappideta). Eile silusin enda soengu voolujooneliseks, loodetavasti ma ei kahetse, et peapaela ostmata jätsin :)

Rohkem ma ei oskagi hetkel lisada...


Rasmus

Less than one week to go!

Selle blogi kirjutamine on nii nagu ta juba on... aga jah täna on täpselt nädal jäänud selle hirmuäratava sündmuseni. Viimati käisin nüüd kolmapäeval jooksmas, täna on selline väss peal, et arvatavasti lükkan tänase jooksu üldse homsesse. Uuel nädalal veel 2 jooksu ja ongi Helsingi minek ja 42km.
Mida lähemale maraton tuleb, seda rohkem lööb juba ainult sellele mõtlemine hirmu naha vahele. Vahepeal igavusest oodates järgmist jooksutrenni registreerisin ennast Tallinna sügisjooksu poolmaratonile 13. septembril, juba järgmisel päeval sellest on mul taas minek sõjaväe arstlikku komisjoni, jee!

Ilmast nii palju, et: Ilmateate pikem prognoos lubab pilves selgimistega päiksepaistelist ja mitte väga kuuma ilma, mis on hea, ma arvan.

Rasmus

1/2 tehtud!

Ööpäev hiljem on jalad väga hell jututeema. Igatahes läbisin eile esimese poolmaratoni 1.47,24 (1.50,03). Tempo oli minu jaoks üpris kiire ja viimased 3-4km oli ka paras piin. Kahju muidugi sellest, et üle kolmveerandi jooksust jooksin ma üksi, polnud kellegagi koos joosta, kes mind veaks või nii. Tööd sai jõhkralt tehtud. Võtsin küll juba 4km eesmärgiks endast paarsada meetrit eemal jooksud päevitunud blondi kinni püüda, kuid ei suutnud üksi nii palju võimu enesest leida tempo tõstmiseks. Jooksu järel tõdesin, et olin eile võimaline jooksma ka koguni 5min kiireminigi, kui oleks olnud ainult kellegagi koos joosta. Positiivne oli, et iga 2,5km tagant oli joogipunkt, kus ma kallasin enda tavaliselt veega üle. Jalad pidasid üldiselt hästi vastu ainult, et 16km peal olnud mõnesaja meetrine tõus röövis jalgadest viimase jõu, seejärel olin sunnitud sammu muutma, et krampe jalgades ennetada.

Pulsomeetri andmetest siis nii palju, et:
poole teekonnast läbisin ca 52min, teinepool 55min
kaotatud kcal 1764
keskmine pulss 179, maksimaalne 194

enesetunne jooksu ajal: miks ma ennast piinan?
enesetunne jooksu järel: päris hea

Rasmus

Run, Forrest! Run!

Poolmaratonist tuleb ehk kerge tõehetk

Järjekordne trenninädal on möödunud, trenni ON tehtud. Selle nädala kontoks 36km, tänane tempojooks osutus päris karmiks, arvestades, et kell pool 8 jooksma minnes oli endiselt varjus 21-22 kraadi sooja. Jalad on siiani üpris hästi vastupidanud, teinekord ainult pean neid külmakotiga turgutama.

Järgmine nädal tuleb karm, loodetavasti on ilmataat vähe järeleandlikum. Otsustasin siiski osaleda Keila poolmaratonil laupäeval 25.dal juulil. Esmaspäeval üritan teha rahuliku tempoga kestusjooksu ca. 16 - 18km, 2 h või veidi alla. Nädala sees võtan rahulikult, teen ehk kerge alla tunni jooksu.

Rasmus

Tasapisi aga edeneb

Järgmise nädala 14km ja ülejärgmise nädala 16km näitavad kas ma julgen ülejärgmise nädala laupäeval võtta ette Keila poolmaratoni 21,1km. Loodetavasti julgen, huvi poolmaratoni vastu on täiesti olemas aga järgmiste nädalate trennid näitavad täpsemalt kuidas jalad ja tervis nüüd neid pikemaid distantse vastu peavad, peaksid pidama ju.

Vahepeal olen leidnud vahvaid kamraate kellega koos jooksmas käima, mis on väga positiivne. Lisaks selle olen täheldanud, et kaal on vähenenud 2 kuni 3 kg ja kuna distantsid pikenevad ja käin küllaltki aktiivselt jooksmas arvan, et see võib veelgi vähe langeda.

Enesetunne trenni tehes ja peale trenni on alati olnud hea.

Rasmus

Nüüd on kindlamast kindlam

Hetkel oskan nüüd enda kohta nii palju lisada, et ... We have accepted Your payment and Your entry is now confirmed!

Nii stardinumbriks olen saanud endale 4268. Eilne registreerimine andis suure motivatsioonipaugu.

Eile sai nii mõnegi kamraadiga jooksmas käidud ja läbitud ca 8km ring, järgmised jooksutrennid sel nädalal tulevad kolmapäeva ja reedel (speedwork ja pikem ring). Viimastel nädalatel pole üldfüüsilist üldse jõudnud teha, loodetavasti jõuan sellega nädalavahetusel tegeleda.

Rasmus

Ei viili!

Olen sooritanud esimese nädala treeningplaani järgi. Jalad on peale tänast tempojooksu päris süldid.
Läbisin 25min jooksul kiire tempoga umbes 5km lõigu, distantsi viimane osa osutus päris päris karmiks. Ette ja taha sellele lõigule jooksin ca 2km soendust ja lõdvestust, kokku siis 9km jooksu.

Panin oma treeningplaani netti üles ka, olen endas taas leidnud motivatsiooni ja olen innustust täis.
Esimene kindla plaani järgi olnud nädal lõppes mulle 3 trenniga: 2 jooksu- ja 1 jõutrenniga.
Järgmise nädala kohta ei oska küll kindlalt midagi lisada kuna pühad jne. kuid loodetavasti panen 1 jõutrenni juurde ning lisan äkki ühe kerge jooksuka ka veel plaani.

Väga teretulnud oleks kui leiaks huvilisi kellega koos jooksmas käia.
Nüüd kuni maratonini ei tohi enam mingit viilimist olla, for sure!

Treeningplaan siis siit (koostatud läbi runnersworld.com'i)

Rasmus

Lõpuks ometi on mul treeningplaan

Avastasin veits runnersworld.com'i ja töötasin läbi selle endale treeningplaani.

Lisaks on seal kalkulaator mis läbi valemite arvutab sulle välja ennustatava maratoni aja: minu tulemuseks tuli 4h 8min. Eks näis kas olen augustis nii heas vormis üldse :)

Rasmus

74 päeva stardini, täiesti lõpp noh

Nii nädalavahetuse veetsin Pärnus,  käisin rannas reedel 1x üle 2 nädala jooksmas. Esiteks kerge 30min jooks ning otsa kerged lõigud, jalg pidas päris hästi vastu. Lisaks teginpühapäeva hilisõhtul 60min jooksu Pirita teel otsa.

Homme loodan 1x metsa lõike jooksma jõuda, eks ma üritan mingid normaalsed lõigud enda jaoks välja kombineerida. 

Siit võid lugeda milliseks see maraton enam-vähem kujuneda võib

Rasmus

Kalkulaator

Kalkulaator mis peaks distantside pikkuste ja kiiruste abil välja arvutama aja, mida maratonilt oodata

http://www.runnersworld.com/cda/trainingcalculator

Üle kivide kändude

Vahepeal nii palju uut, et nüüd peaaegu 2 nädalane paus jooksmisest, ravikuur. Püüan jooksmise asendada seni kauaks jõusaali, rattasõidu, sõudmise ja ujumisega.

Ortopeedile loodan selle nädala lõpus või uue alguses aja saada.

Päikest!

P******

Täna panin üle 4 nädala oma oranzi-hõbedakirjud jooksukingad jalga ja suundusin kevadise tartu vahele silkama. Kuna pulsikell on mul hetkel Pärnus, pidin suhteliselt huupi tempot valima. Ega sellest paari kuu tagusest ajast vist tempot meeles ei olnud ja pigem jooksin selle tempoga millega kunagi trenni sai tehtud. Umbes 25min sain päris okeilt hakkama, kuni sain aru, et päris hästi kõik vist ikka ei ole ning hakkasin vaikselt tempot lagetama. Tempo langes ja langes ja langes ja mina aina hingeldasin ja hingeldasin ja hingeldasin veelgi rohkem. Lõppes sellega, et Krooksu juures olevast mäest alla veeredes jooksid minust 2 roosades toppides ja aeroobikatossudes keskealist naist mööda. 

Ma ei taha mõeldagi selle maratoni peale.... 

Esmaspäev peale rasket nädalavahetust...

Saabusin äsja jooksmast, 10km ca 75min, rahuliku tempo ja madala pulsiga. Taas alates 2-3km hakkas kand kergelt valutama ja muutus aeg-ajalt üsna ebamugavaks. Lõpuks ometi peaks sel nädalal kindlasti spetsialisti külastama, et saada selgust mis jama see on!

Vaatasin enne just blogi kõrval olevat linki mis näitab täpset aega mis jäänud maratonini ja pean endale tõdema, et aeg lendab väga kiirelt. Jäänud ongi juba 87 päeva maratonini ja kui ma nüüd mõtlema hakkan siis ma pole nagu spetsiifilist maratoni trenni veel teinudki, olen teinud ainult 9-11km jooksuotsi 145-160 pulsiga. Äärmiselt tähtsaks pean fartleki (fartlek, which means "speed play" in Swedish) Ehk siis intervalltreening, lõigud, ümbrikud - kuidas iganes me neid kunagi kergejõustikus kutsusime. Nende puhul on tegemist tõeliste mõrvar-treeningutega ja üksi nende jaoks motivatsiooni leida on raske, sellepärast meelitangi erinevaid tegelasi seda tegema aga keegi pole veel vedu võtnud.

Lähima kuu jooksul tahaks läbida ka mõne võistluse, 10-12km distantsiga. Pole päris täpselt nende kohta uurinud küll aga kindlasti mõni kevad- või järvejooks toimub. 

Taas mõtlesin ka spordiarsti külastusele aga no seda vast siiski sel juhul kui viking lotoga jackpot tuleb.    

Seniks aga nägemist ja kui mind Pirita teel jooksmas näete andke signaali! :)   

Rasmus

Huvitav leid

saaremaajooks.ee

Ahoi!

Käisin eile uurimas maratoni jaoks tossude valikut, polnud kõige hullem. Ühed Asicsi omad isegi leidsin mis olid mugavad ja kerged, veits kahtlaselt kollased ainult. Loodetavasti enne maratoni leian endale midagi head jalga ja jooksen need varakult sisse.

Viimastel nädalatel on üldse paras trennipisik sisse roninud, hallis käin tihti füüsilist tegemas. Finantsolukord ainult ei ole üldse kiita hetkel, soovid aga suured: tahaks veel see aasta golfi ja squashiga algust teha, eks näis.

Tervise poolelt seda, et olen vist mõned kilod alla võtnud. Jooksmiste vahel pean nüüd 2-3 päevalisi pause, et kand taastuks.  Üldiselt on enesetunne hea ja asfaldil jooksmine muret(veel) ei tee. 

Seniks soovige mulle edu ja pappi! Mina teile aga häid suviseid päevi!

Teie Rasmus, kusjuures maratonini on jäänud selline huvitav arv päevi nagu 101 :)

Nahh see kand!

Viimastel nädalatel on mulle hakkanud muret tegema minu kannakõõlused. Täpne põhjus ongi hetkel veel segane ja pole arstile veel ka jõudnud minna. Igatahes on nad läinud paiste ja segavad juba tavalist kõndimist rääkimata jooksmisest ja kükitamisest. Loodan, et tegemist ei ole millegi tõsisega. Jooksmas olen püüdnud pidevalt käia aga nüüd siis see probleem. 

Esialgu paistaks nagu oleks tegemist ületreenimisega vms. Aga eks paistab, hetkel annan vähe puhkust talle.

Rasmus

See EI ole naljaasi

3 päeva järjest olen nüüd jooksmas käinud, jalad on kergelt väsinud. 3 päeva distantsiks on kokku tulnud ca 27 km. Nüüd hakkab kohale jõudma,  millega tegemist on! 

Rasmus

Pulsomeeter! Ilm?!

Kaks päeva järjest käisin nüüd väljas jooksmas. Ilmad olid totaalselt erinevad, pühapäeval paistis soe päike ning maapind oli kuiv japuhas, siis täna oli maas mitme cm paksune lumekiht ja tuiskas. Mõlemal päeval olen kasutanud pulsomeetrit, siin kohal tänud Siimule kes oli nõus seda mulle laenama. Pühapäevane ring oli ca 5,5 - 6km ja ajaliselt 44 minutit, täna distantsiks ca 8km ja aeg 56 min. Keskmine pulss oli vastavalt 164 ja 166. Tempo kohta võiks öelda, et küllaltki rahulik, raskusi ei tekkinud kordagi. Edaspidi loodan siia postitada ka pilte milline näeb välja mu tavaline jooksu marsruut. Hetkel proovin jätkata rahuliku jooksuga, 8-9km ringid, ajaliselt 50min lähedale ja püüan pulssi hoida alla 170.

Homme peaksin halli minema ja seal kerge jooksu tegema, lisaks üldfüüsilist. + perearsti juurest võtan tervisetõendi millega kolmapäeval KRAsse jalutan. Seniks nägemiseni!

Rasmus

1/5 maraton joostud

Laupäeval võtsin ennast kokku ja jooksin lindi peal 8,5 km ehk siis viiendiku maratonist. Aega võttis täpselt tund aega ehk siis 8,5 km/h. Pärast 45 min hakkasid jalalihased valutama, põlv samuti. Pole üle 1,5 aasta nii palju järjest jooksnud, mida jalgade väsimus täna selgelt ka toonitab. Selgeks sai ka see, et ei ole see maratoni jooskmine nii lihtne midagi. kuuendal kilomeetril oli juba jalgade väsimus päris korralik, kuigi üldine vorm tundus päris okei olevat, kogu aja sarnane läbi nina hingamine mis ei läinud kuidagi hingeldamiseks üle. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ma jään väga rahule, sest kartsin et ei ole selleks üldse suuteline. Näis, mis mu põlv esmaspäeval ütleb :)
Ka sain ma aru, et selline aeglane jooksmine on ilmselt pea ainus võimalus üleliigsest kõhurasvast vabanemiseks. Jõusaaliga võib jäädagi seda lootma. Mingil hetkel kindlasti oluline tuua sisse ka lõikude jooksmine ning üldine jalalihaste karmim trenn, kuid selleni on veel pikk maa minna.

Ja lõpetuseks kummardus Baltale ja Pahapillile!

Ott

11. märts kell 8.00

Loodetavasti saabub minu ametlik kinnitus nüüd kolmapäeval 11'dal märtsil. Kell 8 olen Hariduse tänaval komissariaadis - sõda, pikendus või kohustustest vabastatud. Nii, et loodetavasti siis saan peale seda üritust ennast ära registreerida kui asjad on selgemaks saanud.

Rasmus  

Maratoniga JOKK!

Siimu meeldetuletusel tasusin ka mina osavõtu tasu ning saan 48 tunni jooksul oma osaleja numbri ka teada. Lisame need kindlasti meie andmete hulka. Nüüd ei jää tõesti enam muud üle kui tulebki vist soomlasi külastada.

Trenni koha pealt nii palju, et nädalavahetuse tegin trennivabaks, kuna ei tahtnud oma vana keha üle koormata. Esmaspäevast olen nüüd kolm trenni teinud ning enesetunne täna päris hea, seega tasus kerge paus ennast igati ära. Pausi tegemise põhjus oli enamuses põlvest tingitud ning ka üldine väsimus oli kuidagi suurem kui mulle meeldiks. Praazdnikuid pole ka viimasel ajal olnud nii, et ilmselt see ikka treeningust tingitud väsimus on.
Täna treenides tuli üks nendest treeneritest, keda ma olen varemgi maininud, Keith, minu juurde ja küsis nagu ikka et kuidas läheb jne. ja siis ma rääkisin talle põlve muret ja ta ütles et teeb minuga paar mõõtmist. Tuleb välja, et ma ei olegi täiuslik !!! Parempoolne puusakont on vasakust kõrgem. Põhjuseid miks see nii on on palju, kuid see võib väga suuresti minu põlvevalu tingida. Ka tegi ta kindlaks et minu vasaku reie välisküljel olevad lihased on üleliia pinges ning et neid tuleks eraldi lõdvestada, iga harjutuse järel. Ühel jalal on lihased pinges ja lühikesed teisel lõdvad ja pikad. Siit tulevad juba erinevad probleemid rühi ja jooksusammu osas. Poleks osanud seda ise küll kuidagi välja lugeda. Ennast raske küljepealt näha. Lubasime teinekord pikemalt rääkida, eks näis mis saab.
Igal juhul hetkel laseb põlv enam vähem 20 min joosta, mida olen üritanud ka teha. Oluline on saada joosta, sest muidu ju maratoni ei jookse :) Ainult rattaga sõita ka ei taha.

Loodan, et suudan 2-3 nädala pärast 7-8 km joosta, kuigi hetkel tundub see küll suht võimatuna, oleks see siiski tervitatav. Ujumisdistantsi olen iga nädal tõstnud nii et eile ujusin 1300m, mis tundus päris suure hüppena 1200m pealt. Järjest ainult krooli ujuda on päris väsitav, nii et tuleb tihti pause teha. Aega võtab ujumine kusagil 40 min hetkel. Arvan, et ujumine mulle ehk kõige sobilikum ala, ja üldse vigatuste puhul parim. Pole mingeid suuri koormusi liigestele.

Loodan varsti parki ka jooskma jõuda. Vastupidiselt Rasmuse kurvastusele, et siin palju parem ilm kui Eestis, võin lisada, et siin sadas täna lund ja päike paistis. Inglise ilm on ikka kõikvõimas.

Ott

We have accepted Your payment and Your entry is now confirmed

Nüüd on siis asi kindel! Siiski valdavad mind väga segased tunded. Kuskil sügavustes on siiski veel väike lootus, et äkki ei pea seda asja ette võtma. Samas ega 70 EUR ei taha maha ka loopida niisama.

Registreerimisel pidi kirja panema ka oma spordiklubi.  Ega sinna midagi muud kui "Leksi 44" ei saanud ometi ju panna.

P.S

Eelmine nädal oli trenni osas suhteliselt mõttetu aeg. Kuna mul olid siin kõhuga probleemid siis tegin vaid ühe lühema ringi. Ei tahtnud siin korrata Jane Salumäe Ateena 97. a MMi kannatusi, kus oli vaja käia iga 5km tagant metas k***l. See nädal aga on durchfall võidetud ja läheb edasi nagu ei oleks midagi juhtunud. Samas aga ju juhtus.... 

Opaa, juba märts =P

Tallinnas on talv tagasi nii, et ma ei kujuta ette millal ma ükskord välja jooksma jõuan. Loodetavasti märtsi lõpuks saab välja. Nagu ma kuulsin siis Otil on Londonis juba kevad, linnud laulavad ja tüdrukud on bikiinides. 

Täna on 165 päeva jäänud stardini. Kõrval on link counterile.

Tükike ajalugu:

Marathoni lahing ja maratonijooks.

Rasmus

Kellelgi retsept laiskuse vastu?

Tere päevast!  On kolmapäev, Tallinnas paistab päike ja lumi sulab! Päikese käes on oma 4-5 kraadi sooja kohe kindlasti ja plaan nüüd selline, et sätin ennast välja jooksma samal ajal kui Liberecis on Eesti teatesprindis tulnud 8daks.

Kokkuvõtvalt esimestest nädalatest -  pole kahtluski , Ott on alustanud kõige innukamalt. Mina aga olen olnud juba pea nädala laiskvorst :(

Seniks aga kohtumiseni ja meenutades eilset,

  Да здравствует Эстония!

Lisan postituse peale jooksmist:

Nii, esimene jooksupäev välistes tingimustes. Oli küllaltki omapärane kuna tempo kiskus mul küllaltki kiireks.

Internetis kaardilt mõõtes tuli mu distantsiks ligi 9km (Vase/Raua ristist, läbi kadrioru pargi, pirita tee kuni peaaegu Top ujula juurde ja sama teed tagasi.

Ajaliselt tuli selleks ca 50min; tempo kujunes küllaltki kiireks, mida oli tunda ka pulsis. Enesetunne ja ilm on/olid head.

Rasmus

Kolm nädalat treeniguid möödas

Niisiis sai kolmas nädal treeninguid läbi.
Enesetunne on järjest paremaks läinud, kuigi eile sai kursavenna sünnipäeva tähistatud : ). 5 korda nädalas treenimine võtab palju rohkem aega kui ma alguses arvasin, aga see kõik hakkab mingil hetkel ennast ära tasuma ja tasub juba praegugi. Eriti vastupidavuse kohapealt.
Kolmapäeval oli mul tund aega võimalus saada ühe treeneri näpunäiteid, kes ka ise paar maratoni läbinud ning 25 aastat inimesi maailma eri paigus treeninud. Põhilise osa ajast juhendas ta mind, kuidas põlve probleemist üle saada, sest ta ise sama probleemiga hädas olnud ning loodame, et sarnane lahendus ka mind aitab. Eks näis. Oluline on katsuda kuni valupiirini joosta, ning kui tunned, et valutama hakkab, siis ei tohi seisma jääda, vaid tuleb jalutada, ning kui paremaks läheb katsuda edasi joosta. Laupäev on minu nädala pika-jooksu-päev ning eile suutsin ma tervelt 40 min järjet joosta, mis minu jaoks on suur saavutus. Pole 1,5 aastat nii palju järjest jooksnud. Kuigi põlv andis ennast ikka tunda, ei hakanud ta tõsiselt valutama ning lasi 8,5 km/h joosta.
Ujumise osas on rinnuli ujumise suur miinus põlve tabav koormus, ning treener soovitas mul ainult krooli ujuda. Kuna ma olen enamus oma elust ainult rinnuli ujunud, siis sai see tõeliseks katsumuseks. Varem olin hakanud neid stiile 50/50 ujuma, mis juba päris raske, kuid ainult krooli järjest ujuda on minu jaoks väga korralik sport. Olen oma ujumisdistantsi ka 10% võrra pikendanud ning üritan seda iga nädal tõsta. Seega järgmine nädal kusagil 1200 m jne. Eks näis kaua ma nii tõsta suudan/tahan.
Ka pidas see treener minu jooksukingi täiesti läbi kulunuteks. Ta ütles, et need on loodud umbes 600-800 km jooksmiseks ning AINULT jooksmiseks. Mina aga olen nendega ka jalgpalli mänginud ning see tegi talle juba nalja.Ilmselt olen ma nendega vähemalt 1000 km jooksnud. Kogu toestus on pm läbi kulunud ning kõik liigesed saavad tunduvalt rohkem põrutada. Seega läksin üleeile kapitalismi kuldsetele põldudele ja ostsin endale uued käimad ning kahed sokid :D. Olen ostuga igati rahul, sest eilse pika jooksu ajal oli vahe ikka väga tuntav. Pilt minu uutest lemmikutest : P
Lisaks kõigele tavatrennile uhan ka tugevalt rattaga ringi, sest Londonis liikumiseks parem viisi vist polegi. Söömise kohapealt olen tugeva rõhu pannud hommikul kaerahelbepudrule ning müslile - terve päev energia olemas.

Loodan et järgmine nädal sarnane energia trenni teha.

Siia lõppu ka link kuidas jooksukingi puhastada:

http://www.asics.co.uk/running/knowledge/how-to-clean-your-running-shoes

Ott

Vanim võistleja võidab! (Eesti rahvatarkus)

IIDOL!!! ROFL, VEERPALU, ROFL!

Minu esimesed nädalad.

Möödunud on need suhteliselt edukalt. Üle pika aja olen jälle regulaarselt trenni hakanud tegema ning ühtlasi ka treeningpäevikut uuesti pidama. Enesetunne on hetkel väga hea ning tunnen juba praegu, et võhma on juurde tulnud. Ma olen teinud trenni ilmselt natuke teisti kui teised tüübid. Kuna mul on kaalu rohkem siis olen jooksnud madala pulsiga (140-150) pikemaid otsi. Fartleke ja kõrgema pulsiga lühemaid otsi hakkan tegema siis kui kaal on langenud kuskil 87 kg peale, seda üritan saavutada kuskil aprilli keskpaigaks. Muidu eelmise nädala kilometraaz oli kokku 23km, mis alguseks on ka ilmselt üpriski okei. Täna jooksin kuskil 7.8km ja homme plaan samuti suusatama minna vahelduseks.

Trenni teen ma hetkel a le coqi spordihallis Tartus, seal on väga okei jooksurada, mis on kuskil 200m pikk ning praktiliselt alati inimtühi, avatud on see kella 23.00ni ja maksab ka vaid 15.- kord. Geniaalne ma arvan. 

Siim

Ka Barack proovis suuska

President Obama teeb tegusid ka teiselpool ookeani suusamaratonil. Pildil alistanud mesilas-suuskaja. 

NB!  Lisasin küljele lingid, mida kasutajad saavad täiendada settingutest.

Proovisin suuska

Nädalavahetusel sadas maha uus lumekiht ning kasutasin võimalust minna suusatama (viimati olid suusad all 7-8a tagasi). Algus oli halenaljakas aga lõpus sujus juba üsna hästi. Tegin 1h ringi - tagajärjeks valutavad käed, jalad ja peps.  Tuleb tunnistada, et suusatamine oli äärmiselt nauditav, kesklinnas elades olin suusatamise enda jaoks unustanud.

Täna jätkasin hallis vana teemat - jooksu tunni ja 15min, distantsiks võis tulla ca 10km. Proovin  nüüd nädalas 2-3x samamoodi jooksu teha + füüsilist otsa. Ebameeldivaks üllatuseks oli joostes tunda kuidas põlved üsna hellaks läksid, täheldasin  - neid peab ettevalmistama 42kilomeetriks asfaldil. Hallis kohtasin täna ka oma kunagist treenerit, kellelt sain tublisti kiita soovist osaleda maratonil. Ihan jees!

Seni kuni ootan lume sulamist, jätkan hallis jooksmist ja loodan suusadki uuesti alla saada.

 Rasmus

esmaspäevane treening

Paar tundi tagasi lõppes kolmanda treeningnädala esimene trenn. Pean nentima, et põlv ei ole minu parim sõber ning ei lase joosta ega muul aktiivsel viisil ennast koormata seega üritan teha staatilisi reielihaste koormamis harjutusi, et põlve toetavaid lihaseid treenida. Teen kahenädalase jooksupausi ning siis üritan vaikselt jällegi jooksimisega jätkata. Ülehomme saan ka ühe treeneriga kokku hallis ning üritan temalt kõik võimalikud tarkused kätte saada. Mehel peaks kogemusi jaguma ning teda jälgides on tunne, et teab, mis teeb.
Üldiselt on vaikselt hakanud vorm paranema, kuid kerge selline väsimus on siiski sees, mis tähendab, et peaks paremini magama ja toituma :( Aga seda kõike annab korrigeerida.
Kavatsen oma 1 km pikkusi ujumislõike see nädal ka pikendada, et asendada puudu jääv jooksmiskoormus, kuid mitte üle 10% korraga.
Homme saabki ujuma minna, eks näis kuidas põlv sellele vastab, kuid enamasti ujumine talle liiga ei tee. Vabastiilis ujumine hakkab ka vaikselt paremini välja tulema, hetkel ujun pool aega rinnuli ning pool vabalt, mis annab hea vahelduse.

Ott

Lugemist

Vaikselt olen otsinud materjale maratoniks valmistumisel, mõned lingid. Kui keegi midagi leiab võib seda postitust uuendada.

1. http://maratonlased.blogspot.com/search/label/Treeningnõuanded

2. http://www.vomax.ee/?head=8&language=estonian

Infot miks äkki käia spordiarsti juures. 

Rasmus

Kolmas algus

Alustan minagi blogi sissekannetega. Nagu ennist Siimu tekstist lugeda sai, siis plaan maratoni joosta ei ole tõesti uus. Leksi kergejõustikutrennides sai neid pikamaa jooksjaid siiski alati natuke viltu vaadatud, et parajad enesetapjad. Nüüd ise samasugune. Mulle jäi see ühel suvepäeval kella ühe ajal peolt koju tulles eriti kripeldama, kui ma nägin oma kodu juures Viimsis maratonijooksjaid täpselt minu maja juurest mööda jooksmas, mina aga vantsisin niisama koju. Tundsin, et oleksin pidanud hoopis nendega koos jooksma. Sellest on nüüd vast 3-4 aastat, ning aeg õiglus jalule seada.
Ilmselt valisime Helsingi maratoni sellepärast, et Tallinna maraton on viimased paar aastat toimumata jäänud: "Põhjuseks maratonitrassi turvalisuse nõuded, mis käivad korraldajal materiaalselt ja füüsiliselt üle jõu." Mine sa võta kinni kas põhjus ka tegelikult selles peitub, kuid Helsingisse minek annab ilmselt ka kogu ettevõtmisele kaalu ning vürtsi juurde ja paneb meid rohkem higi valama. Ei taha me ju naabritele silmis nõrgad näida.
Kogu blogi majanduse tegemise peamised alused on informatsiooni vahetamine, kogu protsessi jäädvustamine ning üksteise tagant torkimine. Kui loed siit ikka et teine mees juba 20 km joosta rühib, siis paneb neljanda kotleti pannile tagasi ja lähed ka vihmaga jooksma. Kuna ise paiknen siin Londonimaal, siis tuleb vihmaga kogu aeg sõprust teha. Kuigi treeningvõimalused on siin kokkuvõttes päris head, samas õhupuhtus on alla igasuguse arvestuse ning loodan et rohkem elus suurlinnas treenima ei pea.
Nüüd rohkem isiklikust treeningkorrast. Alustasin treenimisega kaks nädalat tagasi. Rajasin enda nädalase koormuse viiele päevale: 2 x ujumist 1km ning 3x jooksmine + jõusaal + erinevad kehalised harjutused. Jõusaali kasutan eelkõige seal võimaldatava jooksulindi ning hantlite ja lamamismattide pärast, millele põhilise rõhu panen. Kuna ilmselt on meil kõigil kolmel mingi nõrk lüli, siis minu oma on vasak põlv. Sellest ilmselt mõnes teises kirjutises pikemalt aga hetkel nii palju et pea 1,5 aastat tagasi saadud vigastus, annab siiani korralikult tunda ning on minu katkestamise pea ainus suur hirm. Taastusprotsess võtab palju aega ning pean sellele ka suurt rõhku asetama. Igal juhul hetkel ei ole veel teravat valu sisse löönud ning enamikke harjutusi lubab teha, kuigi üle poole tunniseid jooksmisi pole siiani julgenud teha. Samas maratoniks treenides tuleb kindlasti ka seda aega pikendada.
Panen siia lõppu siis ka ühe kõigile teada tarkusetera kirja: "Puhka peale igat harjutust." Minu arust väga oluline vigastuste vältimiseks. Näen seal treeningsaalis palju inimesi, kes ühelt masinalt teisele hüppavad, ise jõuetult hingeldades. Kardan, et suveni nad sedasi vastu ei pea.
Aga jõudu kõigile treeninguteks, mina ka õhtul treenima.

Ott

Teine algus

See kõik algas umbes 7. klassis kui me Otiga käisime koos kergejõustikutrennis. Harva leidsime ennast, tüdrukute vaatamise ja niisama lolli mängimise kõrvalt,  arutlemas selle üle, et kui raske see maraton ikkagi on. Ühtlasi on meeles ka üks kindel kord kui arvutasime, et mitu ringi peab Tallinna Spordihalli 200m ringe tegema, et saaks maraton joostud. ( 42195m / 200m = ~211 ringi) Sama utoopiline kui see tundus juba siis, tundub see siiski minu jaoks ka veel praegu. Samas on jäänud see mulle alati kripeldama ning ma olen selle distantsi läbimist alati teadlikult edasi oma keskeakriisi lükanud, mõeldes, et kunagi tulevikus peaks ikka jooksma jne. jne. Samas hetkel hakkab see vist suhteliselt reaalsena juba tunduma.

Ära ma ei ole veel ennast registreerinud, kuid üritan sellega hakkama saada nädalavahetuse jooksul. Treenima olen samas juba hakanud. 

Kui Rasmus siin rääkis, et tal ei ole olukord kõige hullem kuna teinud ikka pidevalt sporti siis mina nii ei saa kahjuks väita. Hoolimata sellest, et ma kunagi olin üle Eesti tuntud ja kardetud noor sprinter ( lugematu arv medaleid Eesti Meistrivõistluselt seda ka tõendavad ) , olen ma ülikoolis oldud aja jooksul ilmselgelt liiga palju õlut ja pelmosid söönud. Sellest tingituna on kogunenud ka umbes 20 lisakilo. Nendesse kilodesse suhtun ma aga väga positiivselt. Kuna need närused 20kg niikuinii treeningperioodi jooksul vähemalt 2/3 võrra vähenevad siis võib ka nii öelda, et trenni teen ma mingi aeg 15 kg kang õlgadel. Loodan, et Ott ja Rasmus võtavad minust õppust ja  nüüdsest peale treenivad samuti lisakilodega.

Kokkuvõttes võib tegelikult öelda, et ma tegelikult  kardan seda 15. augustit.

Siim

Algus

Tervist, teen oma esimese sissekande.

Esialgu infoks seda, et siiani olen aeg-ajalt käinud hallis sörkimas ja füüsilist tegemas, olukord ei tohiks olla kõige hullem.

Seni kuni väljas (Tallinnas) püsib miinus ja metsa all jää, ma välja jooksma ei kipu. Jätkan esialgu hallis sörkides ja üldfüüsilisega+ töötan õigeks ajaks välja treeningplaani.

Täna on maratonini jäänud 183 päeva!

 Rasmus

Sinnani on veel aega...